köied

Köis on olnud inimkonna üks vanimaid abivahendeid erinevate tööde tegemiseks. Maailmas on vähe niisama iidseid ja efektiivseid leiutisi nagu seda on köied ja nöörid. Arheoloogilised väljakaevamised tõestavad, et Euroopas osati nööre ja köisi valmistada juba umbes 28 000 aastat tagasi. Inimkond on köiematerjalina kasutanud villa, õlgi, juukseid jpm. Harvem tehti köisi ka teistest materjalidest, näiteks kitsatest valgeks pargitud naharibadest, hobusejõhvidest, taimede juurtest ja niinest. Hiljem asendusid eelnimetatud köite alustamerjalid tugevamate köite saamiseks spetsiaalselt kasvatatud taimsete kiududega nagu kanep, lina, sisal ning manilla.

Vanad egiptlased olid ilmselt esimesed, kes punusid köisi. Egiptuses kasutati ehitusel köisi, mis olid valmistatud datlipalmi kiust või papüürusest juba 6000 aastat tagasi.

Täiendav köietootmise vajadus tekkis purjelaevade kuldajastul, mis algas 16. sajandil. Teada on näiteks Leonardo da Vinci loodud visandid köite mehaanilise tootmisamasina valmistamiseks. Et kogu taglastus püsis koos köitega, siis arendati väga intensiivselt ka köite sõlmimiskunsti. Just seetõttu on kasutusel tänaseni paljud efektiivsed niinimetatud meremehesõlmed. Köite tähtsus laevanduses on säilinud tänapäevani.